Meelelahutus ja info uues ja vanas massimeedias

Võrguajakirjandus on polariseerinud ja selekteerinud massimeedia sisulist jaotust uue meedia kanali ja traditsioonilise vana paberlehe vahel. 

Veeb, kui kiire ja odav infoedastuskeskkond on jooksvatele uudistele, päevasündmustele, lühikestele repliikidele ja spontaansetele arvamusavaldustele, mille kogumise, koostamise ja edastamisega ei tule kaua vaeva näha ning mis toidavad inimese vajadust olla kursis kõige ümbritsevaga analüüsimata, kui relevantse infoga on igal üksikul juhul tegu. Sageli ongi tegu rohkem meeleahutusliku kui ajakirjandusliku sisu ehk infoteinmentiga.

Paberlehes ja paberlehe tasulisel veebiküljel viljeletakse aga seda, mida võib pidada klassikaliseks ajakirjanduseks. Eestis nimetatakse ajakirjandust, mis ei keskendu päevauudistele, kohe pretensioonikalt uurivaks ajakirjanduseks. uuriv ajakirjandus eeldab ka vastavat teemadevalikut, mida annaks uurida ja milles oleks, mida uurida. Pahatihti sügavaid uurimisteemasid seal ei pruugi olla, on lihtsalt teemad, mis jäävad igapäevastest uudistest kõrvale või mis on võetud pikemalt või teises võtmes vaatluse alla.

Võrreldes võrguajakirjandusega leiab sealt rohkem informatsiooni ja tõsist käsitluslaadi. Teatud mõttes on see eksklusiivne sisu ajakirjandusgurmaanidele, kes viitsivad kiirel ajal veel pikkadesse tekstidesse süveneda ja neile kaasa mõelda ning käia välja ka raha selle meedia tarbimise eest. Tasuta infot, aga ka infomüra on meie ümber võrguajakirjanduse, ajaveebide ja sotsiaalmeedia ajastul nii palju, et omaette hinda lähevad need toimetused, ajakirjanikud ja toimetajad, kes selekteerivad lugeja jaoks olulise välja ja panevad selle tema jaoks õigesse perspektiivi. See loob ajakirjanduse ja lugeja vahele usaldusliku suhte, millest võrgumeediaväljaannete puhul rääkida ei saa.

Tundub, et inimesed tarbivad võrgumeediat omal vastutusel, ega otsigi sealt tasakaalu ja erapooletust. Üks pool oma looga pääseb ka avaldamisele ning tervel lugejaskonnal on võimalik seda pärast kommenteerida. Siin vastandub veebi kiire sisu klassikalise ajakirjanduse aeglasele, mitmele allikale tuginevale, tasakaalustatud ja erinevaid tahke käsitlevale meediale. Portaalide pärusmaaks jääb uudislik ja päevakajaline, kerge ja meelelahutuslik sisu, mis toob klikke ja suurendab lehekülje külastatavust. 

Klassikaline ajakirjandus eeldab rohkem ressurssi inimtööjõu näol, sest töötunnid, mis ühe või teise pikema teema peale kulutatakse, on kallid. Võrgumeedias toodetakse ühikuid väiksema ressursikuluga, kiirelt ja pealiskaudselt, mis on lugejale selgelt ka näha. See toob kaasa selge kvalitatiivse vahe vana ja uue massimeedia vahel. Viimane on nagu kiirmood, mida on odav toota, kuid mis ajas kaua oluline ei püsi.