Merike Lees

IT-proff võiks aastal 2017 olla erialase ja lõpetatud haridusega. Aeg on nii palju edasi arenenud, et töökohtadel olevatelt spetsialistidelt võiks eeldada erialast haridust. Kindlasti on tublisid iseõppijaid, kelle jaoks IT on kirg ja armastus, ning kes on seda valdkonda uurinud kõigest hingest ja palju põhjalikumalt, kui üheski (üli)kooliprogrammis õpetatakse, kuid seda enam ei peaks sellise inimese jaoks olema keeruline vormistada endale ka vastavat oskust kinnitav paber, mis oleks ametlikuks tunnustuseks ja tunnistuseks tema oskustest klientidele, koostööpartneritele, kolleegidele ja tööandjatele. Erialase oskuse kõrval on järjest enam hakatud rääkima IT-profi suhtlemisoskusest. IT on keeruline maailm, mille peensustes kõrvalseisjad ehk tellijad, kliendid, koostööpartnerid ei orienteeru. Nendega ladusaks asjaajamiseks on vaja osata suhelda. Ma ei mõtle siin seltskondlikku vestlust, vastastikkuseid formaalseid viisakusavaldusi või ärietiketi jälgimist, vaid oskust tõlkida oma er

Mul on raske suhestuda litsentsivaliku teemaga ning litsentside edasikandumisklausliga, kuna ma ei ole tarkvaraarendusega kokku puutunud ja kirjastamisvaldkonnas ma sellist litsentsi kohanud ei ole. Nõue tuletatud loomingu edastamiseks samade tingimuste alusel võiks teenida mingeid strateegilisi eesmärke oma koodi või sõnumi levitamisel ja edasiarendamisel. Tugev copyleft nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla, nõrk lubab siin erandeid ning mitte- copyleft -litsentsid võimaldavad tuletatu koodist ka ärivara teha – usutavasti on kõigil neil juhtumitel oma rakendus, kuid minus tekitab pigem küsimust, kuidas teostatakse kontrolli ja kas kogu vastutus edasikandumisklausli tunnustamisel ja rakendamisel jääb edasiarendajale. Kui nii, siis on siin kindlasti võimalus eri tõlgendusteks ja suur hall ala, kus edasiarendaja peab oma teost originaalseks ega tunnista algautori osa. Muusikast tuleb kohe palju plagiaadisüüdistusi meelde, mis ilmselt siia alla käiksid. Juris

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi ettepanekud autoriõiguse muutmise kohta raamatus  The Case for Copyright Reform on ühepoolsed ja pinnapealsed. Nad tahavad, et autoriõigust rakendataks ainult kommertseesmärkidel ja mittekommertseesmärkidel kasutamisel seda ei rakendataks. Esimene probleem tekib kohe „kommertsi“ määratlemisel. Mis on kellegi ärilised ehk kommertseesmärgid? Kas laulja laulab puhtast rõõmust, et ta seda teha saab ja luuletaja elab samuti välja vastupandamatut tungi oma luulega inimestele elamusi pakkuda? Või on see nende viis endale leiba teenida ehk nende äri? On küll tore, kui massid lõõritavad sama laulu, mis artist laval või videos, kuid veel toredam on lauljal vaadata, kuidas tiksub raha iga müüdud singli eest tema pangakontole. Ilmselgelt oleks laululoojate ja laulja huvid kahjustatud, kui keegi laseks tema singli enne ametlikku avaldamist käibesse, kuna fännid ju nii kannatamatult ootavad. Ja kui plaat on ilmunud, siis paljundavad või lasevad paljundada üh

Virginia Shea "Netiquette" 10 käsust on kõige praktilisem ja elumuutvam käsk nr 6 - jaga oma teadmisi. Ajal, kus teadmised on raha ja neist teadmistest üritatakse raha teha kõikvõimalikel koolitustel, üllatab Internet teinekord tõsiselt kvaliteetse sisuga, mis on täiesti tasuta saadaval!  Meie seas on inimesi, kellele meeldib oma teadmistest ja tegemistest rääkida ning teistele õpetussõnu jagada, mis muudab nad väga tänuväärseteks autoriteks Interneti sisuga täitmisel. Teinekord ei ole vaja registreeruda kallile koolitusele või minna spetsialisti konsultatsioonile, kui sedasama infot või nõuannet saab Internetist 24/7 täiesti tasuta. Sageli on võimalus esitada allikale veel täpsustavaid küsimusi või rääkida oma spetsiifiline lugu ning küsida sellele hinnangut.  Vaevalt, et seda Virginia Shea 6. käsu teeneks seda saab pidada, küllap on see inimloomuse erinevate tahkude ja väljendusvajaduse resultaat. Kindlasti ei jaga inimesed oma teadmisi Internetis puhtast altruis

Pekka Himaneni 2004. aasta raport „Globaalse infoühiskonna väljakutsed“ retrospektiivis vaadatuna kirjeldas mitmeid sel ajal veel uusi, hüpoteetilisi ja realiseerumata arenguid ühiskonnas. Teadmata Soome ühiskonna tollast hetkeseisu, on raske hinnata kirjutatud Soome kontekstis. Tegemist on globaalseid arenguid käsitleva raportiga, mistõttu kehtivad kirjeldatud tendentsid ja soovitused paljuski ka Soome lahe lõunakaldal. Oma olemuselt jätab raport sotsiaaldemokraatliku mulje, mistõttu on Eesti seni valdavalt liberaalses ühiskonnas mitmes küsimuses hoiakud teised. Sellele on ka lihtne seletus – kui Himanen räägib heaoluühiskonnast ja indiviidi suhtest sellesse, siis Eesti pole jõudnud Soome tasemel heaoluühiskonnani ja sellest ka erinevused indiviidi vabaduse rõhutamisel loomingulise töö, tööaja ja koha valimise võimaldamisel. Meie ühiskonnas on valdav ülevalt alla juhtimismudel ning vajadus lihttöölistest käsutäitjate järele suur. Erandiks loetakse IT-sektorit, kus toimivad tõepoo